Tallinna Rakendusliku Kolledži (TARKi) direktor Kaspar Kaugija on juhtinud kooli peaaegu 20 aastat. Ta ei räägi haridusest nagu teoreetik, vaid inimene, kes on pikalt valdkonnas olnud ja omal nahal kogenud, mida õppimine inimesele päriselt annab ja kuidas toimib.

Kui keegi ütleb, et tal pole aega õppida, vastab TARKi direktor Kaspar Kaugija otsekoheselt:

"Aega on meil kõigil täpselt ühepalju. See on ainus asi, mida on tõesti kõigil täpselt ühepalju. Ise otsustad, millised on sinu prioriteedid selle kasutamiseks ja täpselt selliseks kujuneb ka sinu elu. Kui sulle ei meeldi, milline see on, siis võta midagi ette."

Siin räägib tugevalt isiklik kogemus. Kaspar on oma elus olnud politseinik, ettevõtja, projektijuht, koolitaja, koolituste korraldaja, prorektor ja lõpuks koolidirektor. Iga kord on õppimine avanud talle uksi, millest ta varem poleks isegi mõelda osanud.  

Kõigepealt muutub mõtlemine

Me ei tea seda, mida me ei tea. Kaspar kirjeldab alustuseks õppimise märkamatut mõju, mille tulemusena hakkab iga inimene uute mõtete kaasabil ise nägema oma elus võimalusi, mida varem ei näinud: 

"Õppimisega areneb sinu enda mõtlemisvõime, sest uued teadmised tekitavad ajus protsesse, tänu millele oled võimeline looma uusi seoseid ja nägema võimalusi seal, kus neid varem ei märganud."

Iga uue teadmise integreerib aju olemasoleva juurde ja ehitab vana peale n-ö uue taseme. See on nagu trepist üles minnes näeb iga järgmise astme pealt kaugemale. 

Politseinikuks saades ei olnud Kaspar kunagi mõelnud, et võiks olla ettevõtja. Aga tutvusringkond laienes ja sellega seoses tekkisid ka uued mõtted, mis viisid lõpuks küsimuseni: kas ma tahan ikka elu lõpuni politseinik olla? Kui tekib juba küsimus, tuleb tavaliselt ka järgmine samm. Ettevõtjana tekkis jälle vajadus ennast rahamaailmaga paremini kurssi viia ja mees otsustas Maaülikooli majandust õppima minna. 

Teadmistega paraneb enesekindlus ja tekivad valikud

Uued teadmised ei ole kunagi lihtsalt info. Nendega koos kasvab iga inimese sees kindlus tugineda iseendale ja oma oskustele. Kui sa tead, et saad iseendale ja oma oskustele tugineda, hakkad nägema ka valikuid, mida varem ei eksisteerinud.

Kaspar on terve elu umbes iga 2 aasta tagant midagi uut juurde õppinud. Isegi koolidirektorina on ta ennast pidevalt arendanud, õppinud nii psühholoogiat, majandust, uusi tehnoloogiaid kui erinevaid juhtimisteadusi, et aina parem koolijuht olla. Ta ise põhjendab seda sooviga uute asjadega kursis olla ja ajaga kaasas käia, et kiiresti muutuvas maailmas ennast kindlalt tunda. 

Näiteks praegu loeb ta raamatut, kuidas koondamine meeldivaks teha. Lugedes tuleb tihti muie peale, sest olles ise palju kordi inimesi koondama pidanud, teab ta, et raamatust õpitud ilus teooria ning päriselu on kaks erinevat asja. Päriselus on selles situatsioonis alati ka emotsionaalselt uudisele reageerivad inimesed ja see ei ole kunagi nii lihtne ega selge nagu raamatus. Aga ta loeb siiski, isegi kui kõigega ei nõustu, sest iga uus nägemus annab võimaluse midagi uut katsetada: 

"Mida rohkem sa tead ja oled kogenud, seda paremini oskad näha, millistest võimalustest ja olukordadest mida oodata. Tänu sellele oled võimeline oma elu ka oluliselt lihtsamaks tegema, teades võib-olla muid või teistsuguseid lähenemisi millegi saavutamiseks."

Valik eeldab, et on, mille vahel valida. Kui ei tea, mis üldse olemas on, ei saa ka valida. Seega õppimine ei anna ainult oskusi, mida kogemustega kinnistada, vaid avardab üldiselt seda, mida keegi üldse võimalikuks peab. Lõpuks peab ikka igaüks ise oma elus järgmisi samme astuma. 

Iga uus tase avab uued võimalused

Kaspar on ise hea näide sellest, kuidas iga uks avab järgmise. Mitte juhuslikult, vaid sellepärast, et iga õppimine annab midagi, mida järgmise ukse avamiseks vaja on. 

Maaülikoolis omandatud majandusalaste teadmistega läks ta tööle Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituuti, sealt edasi Tallinna Ülikooli ja siis Sisekaitseakadeemiasse täiendkoolituste osakonna juhatajaks, kus tegeles üleriigiliselt tolli- ja päästeametnike koolitamisega. Enne TARKi oli ta Mereakadeemia arendusprorektor. 

Kusjuures põnevaks teeb asja see, et iga uue etapiga elus avastad aina rohkem ka iseennast. Kasparile sai üsna kiiresti selgeks, et tema tee kulgeb hariduse valdkonnas ja iga samm oli eelduseks järgmisele tasemele jõudmiseks. 

Võimalused ei teki iseenesest. Need tekivad siis, et oled vahepeal juurde õppinud midagi, mis on järgmises etapis väärtuslik. Mees rõhutab, et tähtis on saada väga heaks täpselt selles, mida teed, et see ka silma saaks hakata:  

"Loomulikult on oluline, et ka mingid saavutused oleks ette näidata, et sind märgata saaks, sest niisama ei juhtu ka midagi. Ise pead olema julge, tegema järjest otsuseid ja astuma järgmisi samme."

TARKil on palju kogemusi inimestega, kes peale oma erialal pikemat edukat tegutsemist on lõpuks tulnud ja teinud ka vastava sertifikaadi. Kaspar toob näiteks elektriku, kes oli oma erialal juba aastaid edukas olnud ja tuli 15 aastat peale põhikooli lõpetamist lõpuks kutsekeskharidusõppesse. Peale lõpetamist tekkisid tal tööalaselt hoopis uued ja paremad pakkumised, sest kui tunnistus taskus, saab ka ise paremaid tingimusi küsida. 

Lõpuks vabadus ise otsustada, millist elu elada soovid ja kuidas 

Kaspar nimetab vabaduseks enesekindlust, mis tekib teadmisest, kes sa siin maailmas oled, mida oskad ja kuidas saad seda oma elu kujundamiseks kasutada: 

"See loob sulle julguse otsustada, kuhu tahad liikuda ja millega jätkata. Võibolla tahad hoopis valdkonda vahetada. Oskad soovida õigeid asju ja esitada ka tööandjale õigeid küsimusi. Sul on vabadus otsustada oma saatuse üle teadlikumalt ja luua omale turvaline keskkond nii töö- kui pereelus."

Keegi teine ei saa sellist vabadust anda. See teadmine peab tulema inimese enda seest,  et ta saab hakkama ja võib endale loota. Maailm muutub nii kiiresti. Näiteks praegu oleme hetkes, kui tehisaru juba asendab töid, mida siiani inimesed ise tegid. Järelikult on nüüd mõistlik seda kasutama õppida, mitte maha jääda. 

Igasugusteks muutusteks peab valmis olema ja hoolitsema pidevalt selle eest, et elu keeristes navigeerimiseks oleksid vajalikud vahendid tagatud. Me ei räägi siin praegu materiaalsetest vahenditest, vaid oskustest ja teadmistest, millega endale materiaalseid vahendeid luua. Areng ei peatu kunagi ja kes tahab sellega kaasas käia, peab ka ennast pidevalt edasi arendama. 

Miks valida TARK?

Kui keskharidust veel ei ole, tuleks kõigepealt alusta otsusest, et sinul endal on seda vaja, mitte kellelgi teisel. TARK pakub võimalust keskhariduse omandamiseks igale inimesele, kelle haridustee on pooleli jäänud ja toetust selle saavutamiseks. Seisame tugevalt selle eest, et tänu tugevale hariduslikule põhjale oleks kõigil võimalik elus paremaid valikuid langetada. 

TARKis saab keskhariduse omandada mugavalt paindlikus ehk mittestatsionaarses õppes. See tähendab, et õppimine mahub ka muu elu kõrvale, olgu selleks siis töö, pere või muud huvid/tegevused. Lähiajal on plaanis pakkuda juurde ka lastehoidu, kuhu oma laps tundides osalemise ajaks turvaliselt jätta. Samuti tuleb rohenurgake, millega soodustame igas õppijas teadlikumat suhtumist keskkonda, et avardada maailmapilti ka üldisemalt.

Kooli kõige suurem tugevus on pikaaegne kogemus personaalsemat lähenemist ja suuremat toetust vajavate õppijatega. Pikalt on tegeletud hariduslike erivajadustega õppijatega, samuti abistatud paljusid keelebarjääridest üle saamisel ja katkenud haridusteede lõpetamisel. Seepärast on iga õppija TARKis alati heades kätes, kuna mõistame, et inimene vajab õppimisel ka paindlikkust, mõistmist ja tuge, mitte ainult õppematerjale.

Kooli valikul soovitab Kaspar tutvuda alati ka sellega, kuidas seal õppimisse suhtutakse ja kes on need inimesed, kelle hoolde ennast haridusteel liikumiseks usaldad:

"Usaldus tuleb välja teenida. Vaata varasemaid tegemisi, õpetajaid ja kuidas koolis õppimisse suhtutakse. See räägib iseenda eest. Meie trump on meeskond – inimesed, kes on pikalt kokku puutunud erinevate muutuste, raskuste ja sihtgruppidega. Muutustega toimetulek on miski, milles meil on väga palju kogemusi ja kuna uuesti õppima minek on suur elumuutus, suudame oma õppijaid selles ka vääriliselt toetada."  

Õppimine ei ole kunagi vanuse, vaid otsuste ja valikute küsimus. TARKi kõige vanem õppija on 74-aastane!

Kui oled pikalt kaalunud, kas jätkata pooleli jäänud keskharidusõpet või tavagümnaasiumi tempo lihtsalt ei sobi Sinu elustiili ega olemusega, siis vastuvõtt paindlikku gümnaasiumiõppesse on avatud. 

Täpsemalt paindlikust gümnaasiumiõppestlink opens on new page