TARKi õppejuht Eleri Cortina selgitab kõige levinumaid küsimusi seoses paindliku gümnaasiumiõppega 

Tallinna Rakendusliku Kolledži (TARK) paindliku gümnaasiumiõppe ehk mittestatsionaarse üldhariduse õppijad käivad koolis kahel päeval nädalas ning reedeti õpitakse juhendatud e-õppe vormis. Õppekorraldus on küll paindlikum kui tavagümnaasiumis, kuid õppimise eesmärk jääb samaks. Õppijad omandavad üldkeskhariduse ning valmistuvad riigieksamiteks sama põhjalikult nagu kõik teised gümnaasiumiõppijad.

Õppima on oodatud nii täiskasvanud, kes soovivad kunagi pooleli jäänud gümnaasiumihariduse lõpetada, kui ka õppijad, kellele tavapärane gümnaasium erinevatel põhjustel ei sobi. Mõni ühendab õpingud töö või teiste oluliste kohustustega, teine vajab lihtsalt rahulikumat õpikeskkonda ja paindlikumat õppekorraldust.

Paindlik õpe tekitab sageli küsimusi. Kas kogu õppekava on võimalik omandada, kui koolis käiakse vähem? Kas paindlik õpe tähendab lihtsamat või väiksemate nõudmistega gümnaasiumi?

TARK-i õppejuht Eleri Cortina vastutab kooli õppekasvatustöö korraldamise eest ja on nendele küsimustele vastanud korduvalt. „Paindlik õpe ei tähenda lihtsamat õpet. Lõpetaja peab saavutama samad riiklikus õppekavas ette nähtud õpitulemused ning sooritama samad riigieksamid nagu iga teine gümnaasiumilõpetaja. Erinevus seisneb selles, et õppetöö on korraldatud teisiti. Rohkem on iseseisvat õppimist ning õppekorraldus on paindlikum ja arvestab rohkem õppijate vajadustega,“ selgitab Cortina.

Paindlikus õppes on ümber arvestatud see, kuidas õpitakse

Paindlikus gümnaasiumiõppes ei tähenda väiksem koolis käimise koormus seda, et õppida oleks vähem. Riiklik õppekava annab mittestatsionaarses õppes koolile suurema paindlikkuse otsustada, millistes õppeainetes on vaja rohkem õpetaja juhendamist ning kus saab suurema rõhu panna iseseisvale õppimisele.

TARKis on õppetöö kavandatud õppijate tegelikke vajadusi arvestades. Keerulisemates õppeainetes on rohkem kontaktõpet, samas kui neis ainetes, kus iseseisev harjutamine toetab õppimist paremini, on selle osakaal suurem. Nii kasutatakse õppeaega eesmärgipäraselt, säilitades riikliku õppekava õpitulemused.

Kõiges on lähtutud õppijate vaatenurgast, et nad saaksid kooli poolt õppekava täitmiseks maksimaalse toetuse ja eriti just eksamiainetes. Näiteks matemaatikat, mis valmistab raskusi paljudele õppijatele, sõltumata nende vanusest või varasemast haridusteest, ôpetatakse Tallinna Rakenduslikus Kolledžis täielikult kontaktõppena. Kõik ühe matemaatikakursuse 35 õppetundi toimuvad õpetaja juhendamisel ning iseseisva õppe arvelt kontakttundide mahtu ei vähendata. Selline korraldus võimaldab õppijatel omandada keerulisemaid teemasid järjepidevalt õpetaja toel, saada vahetut tagasisidet, esitada küsimusi ning kinnistada teadmisi ja oskusi tunnis praktiliste ülesannete kaudu. Sama lugu on tegelikult ka teiste reaalainetega. „Praktika näitab, et reaalainetes jäävad õppijad iseseisva tööga sageli hätta. Oleme seda oma õppekorraldust kavandades teadlikult arvesse võtnud ning suunanud nendesse õppeainetesse rohkem kontaktõpet,“ selgitab Eleri. Keeleained on samuti prioriteetsed, aga nende puhul lähtutakse põhimõttest, et iseseisev harjutamine aitab veel paremini õpitut kinnistada. 

Selline fookuspunktide ümber jaotamine on tegelikult tugeva koostöö tulemus õppijatega, et pakkuda neile täpselt seda, mida nad vajavad. Ka matemaatika õpetamisel arvestatakse sellega, et õppijate tulevikuplaanid on erinevad. Mõni soovib pärast gümnaasiumi jätkata õpinguid erialal, kus matemaatikal on keskne roll, teine vajab seda eelkõige igapäevaelus ja oma tulevases ametis. Seetõttu saavad õppijad valida kitsa või laia matemaatika vahel. See ei tähenda, et üks oleks lihtsam ja teine raskem. Mõlemad vastavad riiklikule õppekavale ning valmistavad õppija ette tema valitud õpiteeks ja edasisteks õpinguteks.

Reedene e-õppe päev ei tähenda, et õppijad istuvad hommikust õhtuni arvuti ees. Õpetajad valmistavad ette õppematerjalid ja ülesanded, mida saab teha endale sobival ajal. Ka tähtajad on seatud nii, et õppija saaks oma nädalat ise planeerida. Nii mahub õppimine päris elu kõrvale. Mõni võtab õppetöö ette õhtul pärast tööpäeva, teine nädalavahetusel, kui selleks on rohkem aega. Just selline paindlikkus aitab paljudel ühendada õpingud töö, pereelu ja teiste igapäevaste kohustustega.

Iseseisev õppimine on paindliku õppe loomulik osa, kuid õppija ei jää sellega üksi. Teda toetavad õpetajad, juhendatud e-õpe, konsultatsioonid, õpiabitunnid ning kooli tugirühm, kuhu kuuluvad näiteks sotsiaalpedagoog, eripedagoog ja psühholoog.

Erinevas vanuses ja erineva taustaga õppijad ei ole TARKi jaoks midagi uut

Kuigi paindlik gümnaasiumiõpe on TARKis üsnagi uus, ei ole kooli jaoks uus erinevas vanuses ja erineva elukogemusega õppijate õpetamine. Aastakümneid kutseharidust ja kutsekeskharidust pakkunud kool on harjunud toetama õppijaid, kelle haridustee, eesmärgid ja vajadused on väga erinevad. Just sellest kogemusest on palju kasu ka täna.

Muutunud on eelkõige õppe fookus. Kui varem valmistati õppijaid ette kindlaks ametiks, siis nüüd on eesmärk anda tugev üldhariduslik baas, mis loob head eeldused nii õpingute jätkamiseks kui ka edasiseks eluks.

„See on tähendanud muutust kogu koolile. Oleme pidanud teadlikult ümber mõtestama nii õppekorralduse kui ka õpetamise põhimõtted. Meie eesmärk on anda õppijatele tugev üldhariduslik baas. Samas tunneme end kindlalt, sest saame toetuda aastatepikkusele kogemusele töötamisel väga erinevate õppijatega ning oleme tänaseks oma fookuse peaaegu täielikult üldharidusele suunanud,” selgitab Eleri.

Õppeprotsesside jälgimisel panustatakse pigem ennetusse kui tagajärgede likvideerimisse 

TARKis on fookuses varajane märkamine ja ennetus. Õppijat toetatakse juba siis, kui ilmnevad esimesed raskused, mitte alles siis, kui probleemid on suureks kasvanud. Selleks teevad igapäevaselt koostööd õpetajad, rühmajuhendajad ja tugirühm, kuhu kuuluvad sotsiaalpedagoog, eripedagoog, psühholoog ning haridusliku erivajadusega õppe koordinaator. Kõik tugispetsialistid töötavad koolis täiskoormusega, mis võimaldab neil olla õppijatele ja õpetajatele igapäevaselt kättesaadavad.

„Püüame märgata võimalikke murekohti võimalikult vara, mitte oodata, kuni õppija on oma õpingutega ummikusse jõudnud,“ ütleb Eleri ja lisab: „Soovime, et iga õppija tunneks, et ta ei pea keeruliste olukordadega üksi toime tulema.“

Koostöö aitab probleemidele kiiresti lahendusi leida. Kui näiteks selgub, et õppijal on keeruline oma aega planeerida, saab ta osaleda õpitoas, kus vaadatakse koos üle õppekoormus, seatakse realistlikud eesmärgid ja lepitakse kokku järgmised sammud.

Õppejuhi sõnul tulevad täiskasvanud õppijad ajaplaneerimisega sageli paremini toime, sest nad on harjunud ühendama töö, pereelu ja muid kohustusi. Noorematele õppijatele on see oskus alles kujunemas ning kool aitab seda teadlikult arendada.

TARKi paindlik õpe sobib kõigile, kes ise õppida tahavad 

TARKis tehakse palju selleks, et õppijat toetada, kuid õppimise eest ei saa otsustada keegi teine. Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb omandada õppekavas ette nähtud teadmised ja oskused ning sooritada riiklikud eksamid. Pelgalt kohal käimisest selleks ei piisa.

„Kõige keerulisem on neil, kes ise tegelikult õppida ei taha,“ ütleb õppejuht Eleri Cortina ja lisab: „Kui õppima tullakse ainult kellegi teise soovil või ootuste tõttu, on motivatsiooni raske hoida ning õppevõlgnevused tekivad kiiresti.“

TARKi õppijad on väga erinevad. Nende seas on täiskasvanuid, kes ühendavad õpingud töö ja pereeluga, inimesi, kelle haridustee on kunagi katkenud ja kes on otsustanud selle nüüd lõpule viia, ning ka nooremaid õppijaid, kelle jaoks tavapärane koolikorraldus ei ole olnud parim lahendus. Igaühel on oma lugu ja põhjus, miks ta on TARKi jõudnud.

Neid ühendab üks oluline asi – soov omandada üldkeskharidus. Kui see soov tuleb õppija enda seest, on paindlik õpe võimalus, mis aitab selle eesmärgini jõuda.

Riiklik õppekava, aga väiksem klass ja personaalsem lähenemine

TARKi paindliku gümnaasiumiõppe lõpetajad õpivad riikliku õppekava alusel, sooritavad samad riigieksamid ning saavad gümnaasiumi lõpetamisel samasuguse lõputunnistuse nagu kõik teisedki Eesti gümnaasiumilõpetajad. Erinevus ei ole õppekavas, vaid selles, kuidas õppimist toetatakse.

Õppejuht Eleri Cortina sõnul on TARKi üheks tugevuseks väiksemad õpperühmad. Kui paljudes gümnaasiumides õpib klassis üle 30 õppija, siis TARKis on õpperühmas tavaliselt 20–25 õppijat. See annab õpetajale rohkem võimalusi iga õppijat märgata, arvestada tema teadmiste, õpitempo ja arenguvajadustega ning õpet vastavalt sellele kohandada. Nii on lihtsam pakkuda personaalset tuge, selgitada keerulisemaid teemasid ja kasutada diferentseeritud õpet, et iga õppija saaks liikuda edasi endale sobivas tempos.

Uuest õppeaastast lisandub õppekavasse sissejuhatav kursus gümnaasiumi matemaatikasse. Selle eesmärk on aidata õppijatel sujuvalt üle minna põhikooli matemaatikalt gümnaasiumi tasemele. Kursusel korratakse üle põhikooli matemaatika olulisemad teemad, tutvustatakse uusi mõisteid ning valmistutakse gümnaasiumi matemaatika kursusteks.

Õppe arendamisel on õppijate tagasisidel oluline roll. Seda kogutakse regulaarselt küsitluste kaudu ning saadud ettepanekuid kasutatakse õppekorralduse ja õppimise toetamise täiustamisel.

Lisaks toimuvad ümarlauavestlused õppijatega, kes on õpingutes raskustesse sattunud või vajavad täiendavat tuge. Kohtumistel osalevad õppija, rühmajuhendaja, tugirühma liikmed ning vajadusel ka õpetajad. Koos arutatakse läbi, mis on raskuste põhjused, lepitakse kokku järgmised sammud ning otsitakse lahendusi, mis aitavad õppijal õpingutega edukalt jätkata. Vestluste käigus saadud tähelepanekud annavad koolile väärtuslikku tagasisidet ka õppekorralduse ja õpetamise kohta ning aitavad tegevust järjepidevalt edasi arendada.

Uuesti õppima asumine on nagu trenniga alustamine, esimene samm on kõige raskem

Paljud TARKi õppijad on olnud õppimisest eemal pikemat aega. Õppejuht Eleri Cortina sõnul ei ole suurim takistus enamasti õppimine ise, vaid hirm, et ei saada hakkama. Sageli on selle taga varasemad koolikogemused, mis on jätnud tunde, et õppimine ei ole nende jaoks.

„Uuesti õppima asumine on natuke nagu trenniga alustamine. Kõige raskem on teha esimene samm. Kui see on tehtud ja tulevad esimesed eduelamused, tekib ka usk iseendasse ning motivatsioon edasi minna,“ ütleb Eleri.

Ta julgustab mitte jääma kinni aastatetagustesse kogemustesse. See, et mõni õppeaine oli kooliajal raske, ei tähenda, et see on nii ka täiskasvanuna. Elukogemus, küpsus ja selge eesmärk aitavad õppida hoopis teise pilguga. Ka matemaatikas on TARKis olnud õppijaid, kes on aastaid arvanud, et see pole lihtsalt nende aine, kuid avastanud, et õige toe, järjepidevuse ja harjutamisega on võimalik saavutada tulemusi, mida nad varem ei kogenud.

„TARK ei luba, et õppimine on lihtne. Keskhariduse omandamine nõuab järjepidevat tööd ja pühendumist. Aga kui õppija on valmis tegema selle esimese sammu, siis ei jää ta siin üksi. Õpetajad, rühmajuhendajad ja tugirühm on kogu õpitee vältel olemas, et toetada, julgustada ja aidata leida lahendusi ka siis, kui mõni hetk tundub keerulisem,“ ütleb õppejuht Eleri Cortina.

Kui oled pikalt kaalunud, kas jätkata pooleli jäänud keskharidusõpet või tavagümnaasiumi tempo lihtsalt ei sobi Sinu elustiili ega olemusega, siis vastuvõtt paindlikku gümnaasiumiõppesse on avatud.

Täpsemalt paindlikust gümnaasiumiõppestlink opens on new page